Eesti üle-eelmise presidendi Arnold Rüütli sõnul väärib iseseisva Eesti riigi loomise üks peaarhitekte Konstantin Päts monumenti oma mälestuse jäädvustamiseks.

Rüütel ütles Postimehele, et Pätsile ausamba püstitamise küsimus on ka varem päevakorras olnud ning samal ajal on palju arutletud tema eluloo üle.

«Ühtepidi tuleb nõustuda, et ta tegi väga palju ära iseseisva Eesti riigi loomiseks, selles pole mingit kahtlust. Samas oli niinimetatud vaikiva ajastu kehtestamine 1934. aastal see samm, mis püstitab palju küsimusi tema käitumise kohta. Samuti on mõistetamatu tema käitumine enne Teise maailmasõja puhkemist,» rääkis Rüütel.

Ta meenutas, et kui 1987. aastal oli väga kitsas ringis arutatud Eesti taasiseseisvumise võimalusi, palus ta juristidel täpsustada Konstantin Pätsi elulooga seonduvat. Oma sõnul jõudis Rüütel koos abilistega tutvuda enam kui 140 õigusaktiga, mis kandsid Konstantin Pätsi allkirja ja mis sisuliselt aitasid kaasa iseseisva Eesti riigi demonteerimisele enne Vene baaside rajamist.

Rüütli sõnul tuleb anda aru, et tolleaegne poliitiline olukord oli erakordselt keeruline. Ta tõdes, et suurriikide ambitsioonidele vastu astumiseks ei õnnestunud ühisrinnet luua ei Balti riikidel ega ka Soomet ja Poolat kaasates.

«Ettekujutus, et järeleandmine suurriikidele aitab säästa meie rahvast, ei osutunud tõeks. Seda on ajalugu näidanud,» lausus Rüütel.

Eesti praegune president Kersti Kaljulaid ütles laupäeval Sakalas ilmunud intervjuus, et ei poolda Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga.

Kaljulaid märkis, et see, kuidas poliitikud pidasid 1920. ja 1930. aastatel õigeks rahvast informeerida, erineb suuresti sellest, kuidas tänapäeval on õpitud väärtustama vaba mõttevahetust ja vaba ajakirjandust. Ühtlasi andis ta mõista, et peab Eesti iseseisvuse omaaegses kadumises osaliselt vastutavaks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri, kelle initsiatiivil kehtestati 1934. aastal jõuga autoritaarne riigikord.

Muinsuskaitsjad eesotsas liikumise kunagise juhi Trivimi Vellistega on teinud ettepaneku panna Pätsi monument püsti Tallinna Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda. Idee kohaselt võiks taiese pidulik avamine aset leida järgmise aasta algul, mil vabariigi asutamisest möödub 100 aastat.

Ehkki mõte on pälvinud Pätsi vastuolulise tegevuse tõttu juba varemgi mitmelt poolt kriitikat, pole ükski Eesti kõrgematest juhtidest seni oma eitavat seisukohta Kaljulaidiga samaväärselt väljendanud.