Ringsõit Virumaal näitas: poliitvaidlus Pätsi monumendi ümber rahvast ei huvita, esimesel presidendil lihtsalt peab ausammas olema.

Artikkel avaldati Maalehes. 

“Ma ei läheks seda avama,” on just meie vastne president teatanud Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi ausamba kohta.

“Mulle oleks suureks auks avamistseremoonial osaleda,” on mõni päev hiljem teatanud meie peaminister taas sellesama, Konstantin Pätsi veel olematu samba kohta.

Selline on taust, mil seisan (pihus märkmik ja raamitud Pätsi pilt) poodide ees Virumaal, suul küsimus, et mida rahvas meie esimese presidendi mälestuse jäädvustamisest arvab.

Ehk otsesõnu, kas Konstantin Päts vääriks ausammast või mitte?

Aasta aega debatti

Meenutuseks: 18. jaanuaril 2016 esitasid Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond ning korp! Fraternitas Estica Riigikogu juhatusele pöördumise, milles tegid ettepaneku rajada riigi sajandaks sünnipäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale ja esimesele valitsusjuhile Konstantin Pätsile.

Sisuliselt seisab asja taga Eesti Vabariigi taasloomise üks legendidest ja veduritest Trivimi Velliste. Mees, kes lõi komparteivastase ülemaalise muinsuskaitseseltside liikumise, Eesti uuestisünni ühe alustala.

Tuul aga tõmbab, lörtsilaadset moodustist sajab läbi udulaama. Ja ses troostitus ilmas on külapoodide ees ning sees vahva reporter, Pätsi pilt pihus.

Oh ja ah! Millised pilgud, millised vahvad reaktsioonid. Ilma troostituse kiuste löövad inimeste silmad särama, et Pätsist rääkida. Nii heas kui halvas. Eelkõige ikkagi heas.

900 lehekülge vastu

Mees tõstab Vinni poe ees näpu püsti, vaatab pingsalt otsa ja ütleb tähendusrikkal häälel: “Päts ei käinud kirikus, ja näe, kus ta lõpetas – hullumajas! Ja ka praegune president ei käi kirikus …”

Vaatab mulle kohe tükk aega otsa, et aru saada, kas ma ikka aru sain, mida ta ütelda tahtis.

Siis aga leebub: “Kristlane peab andestama ja mina andestan. Loomulikult väärib Päts ausammast!”

“Ma tühja ei lahmi, teen kodutöö ära ja tutvun materjalidega, siis kunagi ütlen!” Selline juurdlev on näitsik Pajusti poe ees.

Üks teine mees näitab aga küsijale kätte oma ilmatu suure lugemuse: “Ausambale pigem “ei”, sest olen Ilmjärve Pätsi-raamatu, 900 lehekülge “Hääletut alistumist”, läbi lugenud. Aga kogu päästekomiteele võiks küll ausammas olla. Või siis omaette hulluse monument – suuskadel üle Soome lahe minemise eest peaks samba saama hoopis Jüri Vilms.” Mehel on sisu ja arutlust küllaga.

Enamik arvamusi tuleb väga kiiresti ja üksmeelselt, nagu oleks ajakirjanikku Pätsi pildiga juba ammu oodatud.

“Kindlasti teha ja kindlasti Toompeale! Kõik kolm presidenti on tegelikult ausammast väärt!” Nõnda hüütakse Huljal nii toidupoes kui ka kuulsas Vikerkaare kaupluses, kuhu taaskasutuse huvilised kogunisti teistest maakondadest käivad. Huljal kolme tee ristis lisasid kaks vanaprouat veel: “Kui meil juba Jeltsinile on, miks siis Pätsile ei võiks olla.”

Siis aga ka väike heidutus: “Ega mul selle Pätsi poolt arvamise pärast mingit pahandust tule?”

Ja ka väikene pahandus, nüüd Pajustis: “Mis president see küll on, kes presidendi ausammast ei ava!?”

Valdav poolehoid

Samas paigas Pajustis, Helteri poes, kuhu lahked müüjannad meid sooja kutsunud: “Kõikidele presidentidele tuleb loomulikult ausambad teha, see ju meie ajalugu.” Ning teine seisukoht: “Raha selle ausamba heaks ei anna, aga kui tahavad, las teevad.”

Vinnist tuleb toetus koos isikliku mälestusega: “Kindlasti väärib Päts ausammmast, ma ise olen ka küüditatud olnud, Siberis käinud ning tean, mida see tähendab.”

Sama paiga noored, bussijaamas aega parajaks tegemas, hüüavad kohe kõlaval häälel: “Loomulikult on see Päts, loomulikult olgu ausammas Toompeal!”

Kohalik nuustikulaadne koerake Mia, ausambapooldajate Lilia ja Natalja rihma otsas, nuuskis aga pildi põhjalikult üle ning andis toetuseks pisikese niutsatuse.

Lõpetame küsitluse Rakvere linnas, kus kuulus pagariäri nimega Päts on üsna hinnas.

“Kindlasti on Päts ausammast väärt,” arvab suure sildi Päts ees firma Päts peapagar Heiki Hallik, olles just tulnud uusi pätse ahju ajamast.

Kokkuvõttena oli meil Pätsi ausammas jutuks kahekümne inimesega, kellest pooldajaid oli 16 ja pool. Ning vastuseisjaid kolm ja pool.

Virulaste lõppskoor seega 16,5:3,5 Konstantin Pätsi ausamba kasuks.

AUSAMMAS
Andes au Konstantin Pätsile, anname au oma riigile

Eesti riik ei tekkinud juhuslikult. Selle rajas põlvkond meie esivanemaid. Riigi sünd rippus juuksekarva otsas! Meelekindlus Vabadussõja puhkedes määras meie saatuse. Päästekomitee esimees Konstantin Päts oli esimene võrdsete hulgas – tema juhtis Eesti riigi väljakuulutamist ja oli selle riigi kõikide aegade kõige esimene valitsusjuht. Ta oli Vabadussõja ajal ühtlasi sõjaminister. Tema isik, tema amet sümboliseerib meie riigi sündi. Ja just oma riigi suurt sünnipäeva valmistume pühitsema!

Andes au Konstantin Pätsile, anname au oma riigile. Rajades Toompea lossi kõrvale mälestusmärgi Konstantin Pätsile, pühitseme Eesti riigi teket. Me ei pea leppima sellega, et riigi suurjuubelil on meie pealinna avalikus ruumis mälestusmärk ainult ühe teise riigi peale – Venemaa presidendile. Varssavis on monument Józef Piłsudskile, Kaunases ausammas Antanas Smetonale, Riia südalinnas on pronksi valatud Kārlis Ulmanis. Tallinna Toompeal seisku ka Konstantin Päts! Lunastagem oma auvõlg!

TRIVIMI VELLISTE

Konstantin Pätsi ausamba rajamise initsiaator, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees, Konstantin Pätsi Muuseumi esimees