Kersti Kaljulaid leiab, et Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile pole vaja ausammast püstitada. 

Artikkel on avaldatud Õhtulehes.

Kaljulaid sõnas tänases Sakalas ilmunud intervjuus, et ei poolda Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga. Ta ei läheks monumendi avamisele.

EKREsse kuuluv noor riigikogulane Jaak Madison reageeris sõnavõtule kohe Facebookis. “Kiidan selles küsimuses presidenti ja tunnustan julguse eest välja tuua K. Pätsi kehtestatud autoritaarse riigikorra traagilisust iseseisvuse kaotamisel. Tubli!”

Selle peale imestas kooseluseaduse vastasena tuntust kogunud jurist Varro Vooglaid: “Milles siin julgus seisneb?

Pigem on see pragmaatilisest kalkulatsioonist lähtuv turvaline samm, sest vaevalt tahab proua president saada endale kaela diktatuuri kehtestaja ja opositsiooni represseerija ülistaja silti.”

Monumendi teemal võttis mõni aeg tagasi sõna ka Madisoni parteikaaslane Henn Põlluaas, kes kirjutas EPLis ilmunud arvamusloos: “Ettepanek püstitada riigikogu kõrvale riigikukutaja kuju, kes arreteeris fabritseeritud valesüüdistuste alusel oma poliitilised konkurendid, vabadussõjalased, tegi suurpuhastuse kaitsejõududes ja riigiametites, kehtestas autoritaarse riigikorra, viis sisse tsensuuri, kuulutas rahva haigeks, kelle eest tuleb otsused ära teha, ja saatis riigikogu laiali, on pehmelt öeldes piinlik.”

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum kogub Pätsi kuju tegemiseks raha, ülejäänud toetus peaks plaanide järgi tulema riigilt. Siiski, praegu pole veel kindel, kas see on just Pätsi kuju, mis Toompeale kerkib. Riigikogu kantselei teatas eile, et nad korraldavad Kuberneri aeda monumendi püstitamiseks ideekonkursi.

“Töörühm oli selgelt seda meelt, et monument peab olema pühendatud omariiklusele,” lausus kantselei direktor Maria Alajõe. “Samuti leidis töörühm, et pole õige täpsemat lahendust ette anda, ehk konkursil osalejad saavad ise valida, kas kujutada mõnda isikut, isikute gruppi või muud motiivi.”

Konstantin Päts oli Eesti riigi üks rajajaid – näiteks Eesti päästekomitee esimees, peaminister ja vabariigi esimene peaminister. Tõsi, riigipeaks kerkis ta tänu 1934. aasta riigipöördele, millega peatati parlamendi ja erakondade tegevus ning kitsendati kodanikuõigusi. Peamine eesmärk oli siiski vapside edule punkt panna.

JULGED VÄLJAÜTLEMISED: Kersti Kaljulaid pole oma arvamusi vaka all hoidnud. Näiteks on ta öelnud, et ei käi kirikus, nüüd aga selgub, et ka Pätsi monument pole tema meelest õige valik. (Teet Malsroos)