Vaino Kallas: Kas president Päts väärib ausammast?

Johan Laidoneri seltsi juhatuse esimehe Trivimi Velliste ettepanek püstitada Toompeale Kuberneri aeda ausammas president Konstantin Pätsile on põhjustanud eriarvamusi rahva, samuti ajaloolaste hulgas. Leidub neid, kes väidavad, et president Pätsi negatiivsed teod...

read more

Harju Elu: Kuidas minu vanaisa sai tuttavaks Konstantin Pätsiga

1938. aastal ilmus Eesti iseseisvuspäeva künnisel Postimehes järgmine sõnum: “Täna kell 7 õhtul algab Põhiseaduse Elluwiimise Rahwarinde korraldusel “Wanemuise” kontsertsaalis suur kontsert-kõnekoosolek, kus esinewad kõnedega ja lühikeste sõnawõttudega kõikides Tartu...

read more

Saarlased toetavad Pätsi kuju rajamist

President Arnold Rüütel oli üks esimesi, kes Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamiseks raha annetas. Seitse seltsi ja mittetulundusühingut on pöördunud riigikogu juhatuse poole ettepanekuga rajada Tallinna Toompeale Kuberneri aeda monument Eesti riigi rajajale...

read more

Kaljulaid nõustus Pätsi monumendi osas EKREga

Kersti Kaljulaid leiab, et Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile pole vaja ausammast püstitada.  Artikkel on avaldatud Õhtulehes. Kaljulaid sõnas tänases Sakalas ilmunud intervjuus, et ei poolda Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi...

read more

Kommentaar Maarja Vaino artiklile

Vastukaja Maarja Vaino artiklile «Presidendi sõna» (PM 24.01). Lugupeetud kolumnist ja kultuuriloolane peaks siiski vaatama asja laiemalt kui ainult president-president telge. Eesti omariiklus loodi ja hoiti paljude inimeste ühises töös, hooles ja kannatustes. Kuhu...

read more

Maarja Vaino: presidendi sõna

President Kersti Kaljulaid ei peaks eirama oma eelkäijaid ja mälestusmärke neile, kirjutab Postimehes kolumnist Maarja Vaino. Presidendi institutsioon ei ole Eestis just pikaaegne. Esimene president vannutati ametisse 1938. aastal ja kokku on meie riigil olnud neli...

read more

Avalik kiri Kaljulaidile: midagi peab olema mäda me peades, et ainuvõimaliku Konstantin Pätsi austava suhtumise asemele on asunud süüdistamine ja põlgus

Nüüd aga sünnib midagi jahmatamapanevat: välja ilmub kadunud presidendi vastasesse opositsiooni kuulunud riigimehe ülijõuka järeltulija ülesandel heldelt tasustatud ajaloolane ja kirjutab raamatutäie süüdistusi kadunud Pätsi arvele.

Ja ennäe — vastavalt uue ajastu vaimule toimub hulkade teadvuses uskumatu pööre: tõestamata väited võetakse kriitikata omaks ja president Pätsist saab reetur ning peaaegu kurjategija. Mõne aja pärast on faktidele toetatult kõik süüdistused ümber lükatud — aga see ei huvita enam kedagi, tõrv on valatud, on sitke ja jääb paljude silmis püsima!

read more

Arnold Rüütel: Konstantin Päts väärib monumenti

Eesti üle-eelmise presidendi Arnold Rüütli sõnul väärib iseseisva Eesti riigi loomise üks peaarhitekte Konstantin Päts monumenti oma mälestuse jäädvustamiseks. Rüütel ütles Postimehele, et Pätsile ausamba püstitamise küsimus on ka varem päevakorras olnud ning samal...

read more

Mälestusmärgi ideekonkursile saadeti kümme kavandit

Pärnusse rajatava Eesti Vabariigi loojatele pühendatud monumendiideekavandite võistlusele saadeti kümme tööd. Artikkel avaldati Pärnu Postimehes. 2018. aastal tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Selle tähistamiseks plaanib Pärnu linn...

read more

Eerik-Niiles Kross: Päts ja meie

Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) kirjutab, miks vajab Eesti esimene president Konstantin Päts ausammast ja miks peaks praegune president Kersti Kaljulaid selle avamisel kindlasti osalema.  Artikkel ilmus Postimehes. Ma ei tea täpselt, mis hetkel...

read more

TRIVIMI VELLISTE: äraleppimine ajalooga

Konstantin Pätsi paradoks Tänavu 18.jaanuaril – Konstantin Pätsi 60. surma-aastapäeval – tegid seitse ajaloomälule ja Eesti riikluse mõtestamisele pühendunud ühingut Riigikogu juhatusele ettepaneku püstitada Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda Eesti Vabariigi...

read more